Meronbloggen
Muhtin báikenamat ja boares muittut Jáhkovuonas
Eadni rohkki leai Jáhkovuonas eret. Mánnán mon ledjen doppe juohke geassi, dassážiigo skuvlii álgen, ja maiddai máŋga geasi dan rájes. Ollesolbmot hállet sámegiela áhku ja ádjá luhtte, muhto dušše fal dárogiela mánáide, nu go leai dan áiggi eanaš bearašin Jáhkovuonas, mu dieđu mielde. Ja mu ruoktobáikkis Davvi Romssas (Ákšovuotna/Oksfjord) lei juo sihke sámegiela ja suomagiela (dahje kvena giela) jávkan. Nu ahte mon ohppen veahá sámegiela easkka ollesolmmožin – dan mađe ahte mon sáhtán čállit unna bihtáža, giellavahku oktavuođas.
Áiggun namuhit moadde báikenama Jáhkovuonas, namat maid mon muittán mánnávuođa rájes (dárogillii dahje sámegillii). Namuhan maid manne mon muittán daid namaid dahje maid mon dieđan iešguđetlágan báikkiid birra - hui oanehaččat.
Goavkejohka (Kokelva). Eatni ruoktu leai Goavkejoga lahka. Olles gilis lea dál namma Kokelv dárogillii. Lea vissa danne go vuosttaš poastaolmmái orui Goavkejoga lahka, ja ássanbáiki juste doppe gohčoduvvo Goavkejohkan.
Stábbá. Stábbá lea stuorra geađgi dahje bákti Goavkejogas. Ollesolmmožin lean lohkan ahte leai muhtin almmái gii doarui stáluin Stáppás. Su namma leai Rástte Piera, vissa Riehpovuonas eret, ja vissa mu máttaráddjá. Lea antropologa Robert Paine gii orui Jáhkovuonas 1950-loguin, gii lea čállán dien dáhpáhusa birra.
Miellegávva. Doppe orui ádjá oarpmealli Gunhild bearašiin.
Guohcajohka (Råttelva). Áhkku lávii ádjit gusaid Goavkejohvággái juohke iđit, ja viežžat daid eahkedis. Mánáidmánát ledje dávjá mielde. Orun muitimin ahte son manai gitta Guohcajoga rádjai, ja dan rájes besse gusat ieš válljet gosa áigut.
Goavkejohvággi. Eatni bearaš, nu go máŋga eará bearaža Jáhkovuonas, lávii láddjet Goavkejohvákkis, ja maiddái lavnnjiid čuohppat. Ja sis leai unna hyttaš doppe. Min mánát leimet dieđusge mielde, dávjá tráktorkásás dohko, ádjáin. Orun muitimin ahte oidnen cubbo dieppe, muhtin rokkis gietti lahka. Leai vuosttáš ja áidna cuoppu mon lean oaidnán. Dahje kánske lean niegadan?
Suolojávri (Holmevannet). Mu vieljat ja eanut lávejedje bivdit dien jávrris, mon jáhkán. Dahje kánske leai muhtin eará jávri – kánske Oaggunjávri? Ja mii láviimet gálašit Suolojávrris. Orun muitimin ahte nuorat (gánddat) lávejedje vuojadit sullii dien jávrris.
Fielbmá. Mii vázzáimet Fielmmá meaddel go finaimet lagamus buvddas, fiervábálgá mielde. Ledje dávjá áddjá ja su mánáidmánát – seaibin su maŋis.
Ruoššajohka (Russelv). Doppe orui eatni oarpmealli Alida bearašiin.
Ruoššajohka (Russelva) . Orun muitimin muhtinlágán kássa ja bátti mainna ovddal geavahuvvo rasttildit joga. Šaldi joga rastá leai vissa huksejuvvon ovdal soađi.
Sealgohppi (Selkop). In dieđe fidnen go goassige Sealgohpis mánnán. Muhto maŋŋelis duollet dalle. Eadni namuhii ahte su áddjá, Piera Niillas, lávii fitnat dieppe oalle dávjá, su buorre skihpár Ånet gallestaddamin.
Sivlejohka (Masterelv). Nubbi buvda Jáhkovuonas lei Sivlejogas. Ja mun orron doppe olles dálvvi go ledjen guhtta jagi, ja áhčči leai mielde ođđa kája huksemin. Sivlejogas lei guollerusttet, mii lei hui dehálaš barggosadji. Jáhkovuonluodda nohká dakko.
Stuorragieddi (Storjord). Doppe orui Nils Samuelsen. Son galledii min Ákšovuonas (mu ruoktobáiki), ja sáddii juovlakoarta juohke jagi.
Bađarluokta (Sæterjord). Sivlejoga ja Stuorragietti olggobealde. Kárttas lea veahá earálágan namma – Bađatluokta. Josefsen bearaš orui doppe, ja vistti lea ain anus.
Durenjárga (Turnes). Lean gullan ollu Ånet Samuelsen birra, gii orui Durenjárggas. Son leai hui hutkái, ja rahkkádii máŋggalágan biergasiid. Muhtin dain gávdno dal museas Jáhkovuonas, ovdamearkka dát niibi.
Áhpenjárga (Revsnes). Ádjás ledje fuolkkit doppe. Sii ledje Riehpovuonas eret, nugo maiddái ádjá áhčči Piera Niilas (Nils Pedersen).
Loahppasánit
Dál lea sámegiela jávkamin Jáhkovuonas maid, ja gielain maiddai sámegiel báikenamat.
NORSK TEKST:
Noen stedsnavn og gamle minner fra Kokelv i Revsbotn
Miellagávvá. Der borte bodde bestefars kusine Gunhild med familie.
Ruoššajohka (Russelv). Der borte bodde mors kusine Alida med familie.
Durenjárga (Turnes). Jeg har hørt mye om Ånet om Samuelsen som bodde på Turnes. Han var svært kreativ, og laget mange slags gjenstander. Noen av disse finnes nå på museet i Kokelv, for eksempel denne kniven.
Áhpenjárga (Revsnes). Min bestefar hadde slekt der. De var fra Repparfjord, som hans far Piera Niilas (Nils Pedersen).
Sluttord
Nå er det samiske språket i ferd med å forsvinne i Revsbotn også, og med det også de samiske stedsnavna.