Birgehit hávddačivggaid sulluin

Foto: Jon Egil Nilsen

Solveig Joks, Sámi allaskuvla

“Goaskin lea gazzaloddi. Dat váldá dávjá hávddačivggaid. Ovdalašáiggi lávejedje mearrasámit heahppášit goaskima go vuohkádalai čuolastit hávddačivggaid. Sii čurvejedje: "Vuoi, heahpan! Ale boalddaš gaccaidat!” “Nu galgabehtet dii čurvet,” neavvui muhtun boares áhkku, go goaskin háhpohaddá hávddačivggaid“ (Anders Larsen 2014: 187).

Goaskin váldá hávddačivggaid čálii Anders Larsen, gii lei riegádan 1870 Luovttas, Návuonas. Dalle ledje goansttat dasa mo baldit goaskima. Odne olbmot Porsáŋggus maiddái ságastallet mo gavdnjet goaskima birgehan dihtii hávddaid mat dál leat jávkagoahtán.

“Fuglan Veit” dutkanprošeakta doalai bargobáji Rávttošnjárggas miessemánus. Dán dutkanprošeavtta ulbmil lea earret eará oažžut dieđuid, máhtuid ja fuomášumiid mearralottiid birra. Mearralottit leat oassin riddokultuvrras masa maid gullá mearrasámi kultuvra. Mearraloddenálli lea sakka vátnon, ja nu “Fuglan Veit” oaidná dárbbu ásahit ođđa lihtuid hálddašeapmái, ja atnit fuola áitojuvvon mearralottiin.

Bargobájis Rávttošnjárggas lohke oasseváldit ahte dál berre juoga dahkat johtilit ovdal go hávddat oalát jávket. Goaskin lea issorasat laskan, ja vahágahttá hávddaid. Bargobájis ságastalle mo sáhtášii gavdnjet goaskima. Sáhtašii bidjat “ádjá” sulluide mii livččii dego albma olmmoš olggosoaidnit. Hávda gal dieđášii ahte diet ii leat váralaš, muhto dan ii dagašii goaskin. Go goaskin boahtá girddi, de dat oaidná dien olmmožin ja nu ii duostta boahtit dohko. Gavnnjaid ferte sirdit ain duos dás go dalle goaskin oaidná ahte dat johtá.

Eará vuohki mo gavdnjet goaskima lea geavahit dronaid. Go goaskima eai beasa olbmot bivdit odne, de ferte gávdnot dasa eará čoavddus vai hávddat eai geargga oalát nohkat. Dát čoavddus ferte leat gaskaboddosaččat dassái go boahtá láhka mii doarju báikkiolbmuid bivdima. Goaskima ja bulffá (garjjáid) lea álkibut bivdit go riebana. Sáhttá heŋget biergobihtá, de dat bohtet dan váldit. Dáluid lahka sáhttá maid heŋget čáhppes seahka murrii ja dat gavdnje riebana. Go biegga šluvggaša seahka, de dat bisseha riebana váldimis moniid ja čivggaid. Seahkka gavdnje riebana dassái go lottit ožžot soajáid.

Rieban ja goaskin oidnojuvvoba stuorra uhkádussan hávddaide ja eará lottiide. Olbmot leat máŋgaduhát jagiid goddán boradivrriid Porsáŋggus, nugo goaskima ja riebana. Dál bivdet ain riebaniid sulluin  nu ahte hávddat besset lállit ráfis. Goaskin gal lea ráfáidahttojuvvon, nu ahte daid ii lágalaččat beasa bivdit. Ii buohkaid mielas leat riekta ahte goaskima ii beasa bivdit, ja gohčodit dán bivdima vuoigatvuohtan mii lea váldon guovllu olbmuin eret. Ovdal godde goaskimiid dađistaga go dat ihte. Dalle ledje eiseválddit bidjan ruđa daidda geat godde daid ja dolvo gaccaid leansmánnii.

Seamma doarjja lei maid bulffáin. Go ráfáiduhtte, de nohkagohte gaccakeahtes lottit ja gazzalottit fas lassánedje. Dál bibmet miesit goaskimiid badjosiin. Badjeolbmuide lávii hui váttis dieppe leat juohke jagi. Go bohtet vulos maŋŋelis, de leat juo hávddačivggat mearas, ja dalle dat váivvidit daid. Čivggat bukčet ja bukčet, go goaskin girdá daid badjel. Lottiide šaddá hui váttis dilli go goaskin daid vuorjá. Báikkiolbmuid mielas lea danin dárbu hui fargga bidjat doaibmabijuid johtui mat várjalit hávddamoniid ja -čivggaid.

Gáldut:

Larsen, Anders 2014: Mearrasámiid birra. – Ivar Bjørklund & Harald Gaski (doaimm.), Anders Larsen "Mearrasámiid birra"  – ja eará čállosat. "Om sjøsamene"  – og andre skrifter. Kárášjohka: ČálliidLágádus. 135-199.